Maaelu on aastaid üritatud kujutada kui veidrike elustiili või saamatute paratamatust. Tegelikult on maal alati olnud tegusaid ja tublisi inimesi, keda linnasagin ei tõmba. Viimasel ajal on ka üha rohkem endisi linnaelanikke oma elamise maale üle kolinud. Kõigi nende ühiste pingutustega on Eesti maast hakanud taas kujunema poeetiline Eestimaa, kus areneb omanäoline ettevõtlus ja segunevad iidsed tavad ning moodsad tehnoloogiad. See aga ei tähenda, et probleemid oleksid lõppenud. Maal on veel palju, mida parandada: transpordisüsteemi tänapäevastamine, töökohtade loomine, kooli ja huviringide ligipääsetavaks tegemine, kultuurihuviliste vajaduste rahuldamine ja palju muud, mis teeb elu inimväärseks.

Illustreerivaid küsimusi:

  1. Kuidas elavdada maakohtade elu? Mida oleks veel vaja, et maaelu ei hääbuks, vaid oleks osa ettevõtlikust ja innovatiivsest Eestist.  Küla sureb välja, kui me ei korva ärajäänud teenuseid (post, pank, pood, perearst, töökohad…) innovaatiliste lahendustega.
  2. Kuidas saaks külaseltsid ja teised kohaliku kogukonna ühendused lahendada kodukoha arenguvajadusi?
  3. Kuidas kasutada maaelutoetusi targalt ja mõistlikult?
  4. Kuidas taastada maainimeste usk oma riiki ja võimuesindajate aususesse?
  5. Kuidas vähendada kohaliku tasandi otsustajate omakasu ja tõsta ametnike töö efektiivsust?
  6. Kuidas kaasa aidata inimeste tagasipöördumisele maale, tervemasse elukeskkonda?
  7. Kuidas maaelu edasi viivad külakooli ellu äratada ja töös hoida?
  8. Kuidas hoogustada ökoloogiliselt puhta eestimaise toidu kasvatamist ja tarbimist?
  9. Kuidas välja arendada suurtest süsteemidest sõltumatud tugevad külad?
  10. Kuidas säilitada traditsioonilist hajaasustust ja vältida kinnisvarakülade teket maal?
  11. Kuidas soodustada mitterahalisi suhteid igapäevases elukorralduses?
  12. ...?